Äriinimesed vot

Tegelased

Jenny = Yvonne, kellel on õde Susan(peika Jason)
Mia = Caviar

Viimased 2 postitust

Caviar kihistas uuesti. Ta püüdis naeru tagasi hoida ega suutnud. Ta viskus rätikule pikali ning pani pearätiku pähe ning prillid ette.
---
Kui Susan oli vaateväljast läinud, hakkas Yvonne laginal naerma.

Cavi naeris veel natukene. Ta kreemitas ennast sisse ja jäi tekile lamama. Järsku kuulis ta telefonihelinat. Ta võttis telefoni vastu.

Yvonne vaatas rannas ringi. Päris palju inimesi oli. Neiu kreemitas siis end ja pani päikeseprillid pähe.

Caviar kuulas mida hääl telefonis rääkis. Ta nägu muutus üha kahvatumaks.

"Mis on?" kargas Yvonne püsti, kui märkas neiu nägu.

Neiu ei vastanud Yvonnele midagi. Ta hoidis telefoni veel kõrva juures, kuid istus tuimalt rannatoolile.

Yvonne ootas kärsitult.

Kõne oli lõppenud. Äkitselt. Cavi võttis telefoni kõrva äärest ning vaatas hirmunult sõbratari."MU LAPSED ON RÖÖVITUD." karjus ta nuttes."SEE LAPSEHOIDJA RÖÖVIS NAD JA NÜÜD ON MU LAPSED TEMA KÄES JA TA TAHAB 10 MILJONIT KROONI 2 TUNNI JOOKSUL VÕI TA TAPAB NAD!" Caviar oli paanikas. Ta pisarad voolasid. Meik oli laiali.

Yvonne karjatas. Siis jäi ta rahulikuks.
"Jää rahulikuks. Oeh... Ma juba loodsin et mu minevik siit mind ei leiaks uuesti. Ma olin teismelisena vahepeal detektiiv, kuid ühel juhtumil ma sain väga rängalt vigastada ja mu isa keelas mul sellega edasi tegeleda. Kuid nüüd on vaja uuesti kapist välja tulla. Palun kirjelda mulle seda lapsehoidjat, väga täpselt. Ning loomulikult tema käitumist!" ütles Yvonne püüdes rahulikuks jääda, sest lootis, et Cavi teeks seda sama.

Cavi ei suutnud midagi rääkida. Ta suu oli nagu kinni kleepunud, ta kartis."See on naine. Ta on 25 aastane, ma ei tea ta nime." ütles naine kokutades."ISSAND KUIDAS MA SAIN VÕTTA LAPSEHOIDJA JA EI TEA ISEGI TA NIME!" nuuksus tüdruk karjudes.

"Okei!", ütles Yvonne ja kritseldas midagi märkmikusse, " tema välimus?"

"Mul ei tule meelde!" nuttis naine. Ta tõusis püsti ning hakkas ennast mingi tokiga pähe peksma."KUidas ma nii idioot saan olla?"

"Rahune, sa pole midagi valesti teinud. Nii, kuhu ta ütles, et läheb lastega?" küsis Yvonne rahulikult.

"Kuidas ei ole? Kõik on valesti!" Naine püüdis rahuneda, ta otsis veepudeli , jõi sõõmu ja rahunes veidi."Ta pidi minema Stewhorsi parki. See on meie majast umbes 200 meetri kaugusel. Seal on kiiged ja mänguasjad."

"Lähme sinna! Kõige ennem riietume rahulikult ära ja siis lähme väga rahulikult. Tee nägu et midagi pole valesti!" ütles Yvonne ja läks riideid vahetama.

"Noh...eks ma proovin." ütles ta värisevalt ning närvitseval häälel."Lähme."
Naised panid asjad kokku ning kiirustasid rannast minema autode juurde. Kui nad jõudsid sinna kohta, kus pidi olema Cavi auto jäi naine tardunult seisma.

"Neid pole siin. Ega ma arvanudki!" ütles Yvonne ja läks siis kiikude juurde ja uuris neid.
"Mis riided oli su lastel täna seljas?" küsis neiu, käes lõnga jupp.

"Tüdrukul on seljas seelik, top ja kingakesed. Kuigi, ma ei tea. Hoidja vahetab tavaliselt neid, kui mustaks saavad. Ja poisil peaks olema sandaalid, lühikesed püksid, pluus ja mütsike." ütles naine. Ta kartis ikkagi, sest lastest polnud siin mingit jälge. Sisimas ta lootis, et kui nad parki jõuavad, on hoidja koos lapsega siin.."

"Ja kas su tüdrukul oli seljas täna roosa top?" ütles Yvonne ja hoidis roosa lõngajuppi.
"Kui on, siis nad on siis käinud ja mänginud.... ainult meil on vaja edasi mõelda...!"

*Ütle jah....siis ma märkan auto jälgesid*

"Jajah, tal oli täna roosa pluus, kindlalt!" ütles Caviar.

"See on siis tema jupp. Nad on tõesti siin käinud. Oota...!"ütles Yvonne ja märkas autojälgi.
"Nad on lapsed kiiresti autosse pannud ja ära kihutanud! Lähme korra
nurgapealsesse kohvikusse. Ma tahan mõelda ja süüa!" ütles neiu ning
pani käed puusa peale.

"Kas meil on tõesti selleks aega?" muretses naine. "Kõigepealt peame me nad leidma! Äkki teatame politseisse?" ütles ta värisedes.

"Eip...aga lähme nurgapealsesse kohvikusse!" sõnas Yvonne ja tiris Caviari kohvikusse. Yvonne läks ettekandja juurde.
"Tsau Jon! Kuule...kas sul on ikka veel Dan olemas? Meil oleks teda vaja!" sõnas Yvonne.

Caviar oli ikka närivs. Ta ei suutnud mõelda muule, kui ainult oma lastele. "Kes see veel on?" küsis ta sõbratari käest.

"Minu väga hea sõber!" naeratas Yvonne.
"Yvonne, miks sul Dani vaja?" päris Joe.
"Ah niisama... mu vana amet kutsub. Surmaohtlik, lapsed on hädaohus, võibolla!" lausus tüdruk ja viipas vaikselt Caviari poole.
"Jah, näe siin on koduvõtmed, mine trepist üles ja võta ta!" sõnas poiss ja ulatas talle võtmed.
"Tule!" sosistas neiu, haaras Caviari käest ja marssis üles.

*Dan on koer, politseikoer, saksa lambakoer. Yvonne kasutab teda, et tüdrukut üles leida... nuusi,nuusi XD*