Lauljad <3

"Tsau!" sõnas Kevin ja vaatas arglikult tüdrukut ning naeratas.

"Kevin!" hüüatas Selene jahmunult. "Mida sina siin teed?" Koheselt hakkas tal häbi oma (veidi) sagris juuste ja hommikumantli pärast. "Vahet pole, tule sisse." Ta taandus ukse eest.

"Ma mõtlesin, et tulen sinu poolt läbi. Vaatan, kuidas sul läheb. Umm... tõesti... vabandust eilse pärast!" sõnas poiss ja astus sisse.

Selene punastas ja sulges ukse. "Kuule... Ma pigem lähen panen midagi sündsamat selga," pomises ta.

"Okei. Vabandust, et ma nii vara tulin!" sõnas Kevin piinlikult ja potsatas diivanile.

"Sa ei tulnud ju vara, vaata kella, mina olen tavaliselt pika unega." Selene jooksis kiirelt oma tuppa ja pani lühikese seeliku ning õlapaeltega särgi selga. Siis läks ta taas alla.

"Et, mis me siis teeme?" küsis Kevin.

"Ma ei tea." Selene näppis pluusiserva. "Aitäh lillede eest, need on... haruldased."

Kevin naeratas, "tore et sulle meeldis. Ma kulutasin tund aega, et neid leida!"

"Aga kust sa teadsid, et need minu lemmikud on?" küsis Selene.

Kevin muigas, "saladus!"

"Noh, see on.. armas." Selene libistas sõrmega üle ühe õie. "Et sa need leidsid. Ja veel 13 tükki. Kust sa SEDA teadsid, et 13 minu lemmiknumber on?"

Kevin tuli tüdruku juurde ja vaatas tüdrukut ning sositas, "kuna sa oled ekstreemne tüdruk!"

"Räägi veel, et sa mind ei tunne." Selene naeratas.

Kevin säras ja kallistas tüdrukut.
"Nii tore on sind jälle kallistada!" naeratas poiss.

"Igatsesid?" noris Selene.

"Ikka!" naeratas poiss.

- - -

Mitchie ruttas majast välja ja nägi Joed. Tüdruk naeratas, jooksis poisi juurde ja kallistas teda. Äkki kargasid paparatsod põõsastest välja ja hakkasid pildistama, "VEEL VEEL!"
"AAAAHH!" hüüdis tüdruk. Joe võttis tüdruku käest kinni ja nad jooksid kiiresti minema.

"Kuule.. Anna andeks, et ma niiviisi tujutsesin.." Selene vaatas maha. "Mul oli viimasel ajal mingi väärakas tuju ja ei andnud endale aru, mida välja ütlesin." Ta punastas ja vaatas Kevinile otsa.

"Missiis. Tähtis, et me oleme nüüd koos jälle!" naeratas Kevin.

- - -

Mitchie ning Joe jõudsid starbucksi. Mõlemad hakkasid naerma ja otsustasid siis sealt midagi tellida. Varsti istusid mõlemad laua taga, mõlema ees oli cappucino ja shokolaadisaiakesed.

"Seda on tore kuulda," naeratas Selene. "Kas sa soovid midagi, kohvi, midagi?"

"Oki!" naeratas Kevin ja istus laua taha.

- - -

"Kuule, vaata sul on midagi siin!" sõnas Joe ja näitas Mitchie särgi poole. Tüdruk vaatas ja Joe lõi õrnalt tüdruku põske.
"Hei!" hüüdis Mitchie ja mõlemad hakkasid kõvasti naerma. Kõrval olevad inimesed vaatasid neid, kuid Joed ja Mitchiet see ei huvitanud.

Selene läks kööki ja naases sealt värske kohviga. "Ole lahke."

"Aitäh!" naeratas Kevin ja rüüpas kohvi, "mm... hea!"

Selene naeratas. Ta silmitses roose.

Kevin jõi kohvi lõpuni ja asetas kruusi lauale.
"Me võiksime kuhugi minna!" naeratas poiss tüdrukule, "või midagi teha?"